2019/2020 hooajal (ehk siis õppeaastal) annan endast parima, et iganädalaselt teha lühike ülevaade sellest, kuidas enda loodud EV3 algõppe materjale kasutan ning millise tempoga Laagri Roboringi Programmeerimise algõppe rühmades, mida sel aastal on kaks, liigume.
Laagri Roboringi kontseptsiooni kujunemine on olnud aastatepikkuse töö tulemus. Kuigi algusest peale on olnud süsteem väga sarnane, siis materjalid on aasta aastalt muutunud ning nii nagu noored on arenenud, olen ka mina juhendajana ning võib öelda, et enam-vähem saan juba aru, mis viienda aasta alguses toimub 🙂 Kuigi kas sel aastal toimus muudatus, kui eelnevate aastate kahe päeva asemel on meil huviringid kolmel päeval.
Programmeerimise algõppe rühm (eelnevalt EV3 algajad) on ettevalmistav rühm Projektõppeks, mis on nö viimane samm Laagri Roboringi evolutsioonis, kuid kuigi sinna on võimalik välja jõuda näiteks juba neljandas klassis, siis tegevust ja põnevaid väljakutseid jagub seal kuni üheksanda klassi lõpuni.
Algõppe grupiga on võimalik ühineda 3. klassis (kui 2. klassis on noor osalenud Mängulise robootika rühmas) või alates 4. klassist kuni 9. klassini (kui eelnev Roboringi kogemus puudub). Eesmärk on selgeks õppida LEGO EV3 robot ning peamiselt just programmeerimise osas, et järgmine aasta Projektõppe grupis saaks noor iseseisvamalt tegutseda.
Grupi maksimaalne suurus on 16 noort, kuid keskmine täituvus Laagris on olnud 14, mis tegelikkuses on optimaalne noorte arv minu jaoks.
Esimesel nädalal (2.-3. september 2019) alustasime kohe hoogsalt esimese peatükiga (PDF ja PowerPoint), mille läbimine võtab grupis aega umbes 15 minutit, sest tutvustan ennast ning slaidid pigem dialoogi arendamiseks kui loenguks mõeldud. Kindlasti vaatame video ära. Olenevalt grupist lasen slaid 2 (vt slaidi nr) juures noortel ka ennast tutvustada või kui tundub, et kõik piisavalt jutukad ja tuttavad, siis selle osa jätan vahele. Slaid 12 juures rääkisime läbi ka roboruumi kokkulepped (kus ja kuidas telefone hoiame, söömine-joomine, teiste kuulamine, koristamine jne) ja teeme paar “kisamise” harjutust. Näiteks palun ühel noorel end väga tähelepanelikult kuulata, kuid samas kõigil teistel on ülesanne kõva häälega rääkida ning arutame peale harjutust, et miks ei olnud mind võimalik kuulda ning kuidas peaks käituma. Samuti palun näiteks kõigil korraga öelda oma nime ja uurin, et kui paljude teiste nimesid nad kuulsid.
Peale esimest peatükki tegime kindlaks, kust noored iganädalaselt oma töövahendid ehk EV3 komplekti saavad ning kuidas nad õige kasti leiavad. Meil on arvutitel ja komplektidel numbrid ning komplekti number peab vastama arvuti numbrile. Andsin neile umbes 15 minutit aega komplekti sisuga tutvumiseks, vabaehitusega tegelemiseks ning siis jätsime ehitamise pooleli ja liikusime edasi teise peatüki (PDF ja PowerPoint) juurde.
Kontrolleri juures pikemalt tehnilistel aspektidel ei peatunud, vaid selgitasin üldiselt ja pigem vähem, sest mul on huviringis peamiselt 3.-4. klassi noored. Pikemalt selgitan slaid 7 näidet, et luua arusaam kontrolleri kesksest rollist ning kindlasti räägime akust ja selle laadimisest. Meil on robotite laadimiseks eraldi laud ning soovitus, et roboti aku peaks olema kogu aeg täis, seega kui on näha, et aku ei ole päris täis, siis huviringi lõpus tuleks kontroller laadima panna – harjutame võistluste tarbeks juba varakult. Slaidil 11 palun noortel kontroller välja otsida ning koheselt ka kõik kontrolleri osad päriselt üles otsida. Eriliselt rõhutan PC pordi tähtsust, sest selle abil ühendame roboti ja arvuti. Ülesannet leheküljel 14 ei täida, sest oleme selle kõik juba jooksvalt teinud.
Ühe rühmaga jõudsime ka peatükk 2.1 (PDF ja PowerPoint) läbi töötada. Selles peatükis palun slaid 2 ajal kontrollerit mitte puutuda (muidu üritavad kahte asja korraga teha ja siis ei toimi kumbki), selgitan lahti ekraani ning nuppude kasutuse ning siis annan noortele aega proovida ja katsetada. Kui neil ei ole mootorid ega andurid ühendatud, siis ei ole võimalik ka midagi ära lõhkuda, seega on üpris ohutu lasta neil tegutseda. Kui on elektroonika ühendatud, siis kontrollida, et mootorid on tähtedega portides ja andurid numbritega. Lisaks harjutasime Bricki sisse ja välja lülitamist ning slaidilt 5 Bluetoothi sisse/välja lülitamist, mis nupukamate puhul viis ka kontrolleri nime muutmiseni (menüü 4 – Brick name). Kuna me arvutit esimesel korral ei ava, siis slaid 4 ei kasutanud.
Teine rühm otsustas demokraatliku hääletuse teel, et vabaehitamine on lõbusam. Iga rühmaga on kokkulepe, et liigume sellise tempoga, et liiga aeglaselt õppides igav ei hakkaks ning liiga kiiresti õppides aru ei saaks. Kuna iga rühm on erinev, siis pean paljuski oma sisetunnet kasutama, et kuidas ja kui kiiresti materjale saab läbi töötada ning kindlasti arutan ka noortega läbi. Kui üks rühm hakkab teisest maha jääma liiga palju, siis ütlen seda ka ausalt noortele, sest siis on neil võimalus valida, kas soovivad järgi spurtida või enda rahulikumas tempos liikuda.
Järgmise korral lõpetame Bricki uudistamise ning liigume edasi programmeerimise, arvuti ja roboti ühendamise ning tulede juurde. Kiiremate võib-olla on võimalik ka projekti avamine, salvestamine ja sulgemine üle vaadata. Aga sellest juba järgmises postituses.