Nädalad 14 ja 15 (13.-14. ja 20.-21. jaanuar 2020) tegevused kirjutan taaskord ühe postituse alla, sest mõlemal puhul kasutasin samu materjale. Jaanuaris, puhanud peadega, võtsime ette viimase täituri õppimise ehk ekraani (PDF ja PowerPoint).
Sissejuhatuseks rääkisin kiiresti, et on erinevaid ekraanitüüpe, vaatasime pildid ja videod üle, korraks puudutasin resolutsiooni teemat ning libisesin sujuvalt üle, et robotitel LED ja LCD ekraanid. Videod, eriti just animatsioonid (nii “Punamütsike” kui “Kolm põrsakest”), olid väga populaarsed ning vaatasime need läbi.
Edasi läks ekraani ploki (Display) tutvustus väga kiiresti, sest selle aasta gruppide noortel plokkide ülesehitus kenasti selge ning pikalt ei peatu selle slaidi juures. Samuti neli valikut mainin ära, aga pikalt ei selgita ühtegi lahti. Hoopis slaidil 7 räägin pikemalt erinevatel väärtustel, mis Text-Grid valikul on ning selgitan, et järgmises ülesandes ekraan nagu matemaatikavihik, kus ruudustik.
Ekraani ülesannete juures teeme nii, et loen ülesande ette ning julgustan ülesannet lahendama punkt punkti haaval. Soovitan kõige pealt kolm punkti ära teha, siis mulle ette näidata ning siis neljanda punkti juurde asuda. Need, kes varem valmis saavad, saavad omal valikul programmi edasi arendada või uut programmi teha. Kui enamusel valmis, siis näitan projektoriga seinale nö õige lahenduse ehk teeme koos ülesande lahendamise läbi nii, et noored õpetavad mind, kuidas programm korda teha.
Text-Pixels valiku juures kordub sarnane tsükkel. Kõigepealt selgitan selle valiku võimalusi, siis räägime koordinaatteljestikust veidi ja edasi ülesannet lahendama. Taaskord soovitan esimesed neli punkti ära teha, siis mulle näitama tulla ning viies punkt on tegelikult neile noortele, kes kiiremini lahendavad…. Kõik ei jõua viimast punkti teha ja see täiesti okei minu seisukohalt, sest kõik roboringi noored ei olegi progemisest niivõrd huvitatud, sest nende tugevus on näiteks ehitamine.
Esimesel kohtumisel jõuab läbi vaadata ka kolmanda valiku ehk Shapes (kujundid) koos kõigi alamvalikutega (line, circle, rectangle, point). Selgitamise juures võib veidi aega võtta, samas ma pigem kiiremini libisesin üle, sest tunnetan, et praegused noored suudavad hoo pealt ka ise plokkidest aru saada, isegi kui väga sügavuti ei selgita. Maja “ehitamise” programm on noortele meelepärane ning see ülesanne on see, mida hakkan kohtumise algusest peale mainima, et noorte huvi ja motivatsiooni üleval hoida ja enamuse puhul see alt ei vea, sest maju ehitatakse suure innuga ning lisatakse lumememmesid ja muid elemente oma animatsiooni. Selle ülesande puhul võib juhtuda, et ei jõua esimesel kohtumisel valmis, seega täiesti okei järgmisel korra jätkata, sest tegelikult järgnevad ülesanded ei täida päris 90 minutit ära (eriti kui noortel endal fantaasi lennata ei soovi).
Image (eelsalvestatud pildifailid) tutvustuse ja ülesande juurde asusin teisel kohtumisel. Seal pööran tähelepanu sellele, milliste kaustade (“kausside”) all millised pildid on ning arutame ka läbi mõned mõtted, mida võiks programmeerida animatsiooniks (liikuv suus, liikuvad silmad, pommiplahvatus, lamp läheb põlema, näidikute arengud). Neid erinevaid mõtteid hakkavad noored kasutama järgmises kahes ülesandes. Veetaseme tõus ja langus paneb noortel mõtte tööle ning lähtestamise ülesandes proovivad noored juba ise erinevaid stsenaariumeid läbi. Kombineeritakse heli, tulesid ja ekraani erinevaid võimalusi (pildid ja tekst).
Mitmeid kordi kiitsin noori, et kui ekraani ploki ülesanded saavad lõpetatud, siis oleme kõik täiturid selgeks saanud ning nad on väga tublid ja töökad olnud. Sellel kohtumisel on võimalik tegelikult ka Image Editor läbi töötada, aga tundsin nende rühmadega, et ei ole mõtet edasi kiirustada, sest enamusel oli häid mõtteid, mida nad soovisid testida.
Ühe rühma lõpus tegime ka väga toreda animatsioonide vaatamise, kus istusime ringi ning lasime robotid ringis liikuma, et kõik saaksid kõigi animatsioone vaadata.