Programmeerimise algõpe 3.-9. klass. Osa 4

Ajaarvamine nüüd veidi segi läheb, sest kuigi minu jaoks nüüd neljas nädal algab, siis noorte huviringi mõistes viies – eelmine nädal Diana Turvalise interneti koolituse tegi. Samas lisategevused ei häiri kuidagi materjalide kasutamist loogilises järjekorras.

Neljandaks nädalaks (30. september – 1. oktoober 2019) jõudsime EV3 roboti kõlari juurde. Kõlari tegevused jagunevad kahe kohtumise peale minu jaoks ning esimesel korral võtsime ette peatükk 5 (PowerPoint ja PDF).

Alguses tuletasime suitsuanduri näol meelde, et kuidas omavahel kontroller, andurid ja täiturid “läbi saavad” ning mis roll igaühel on. Näiteks võib seda videot näidata. Mina rääkisin ise vastavalt slaidile.

Järgmisel slaidil kiitsin, et oleme juba ühe EV3 täituri läbi töötanud ning rääkisin, et kui hoolikalt töötame, siis kahe tunniga on kõlar selge ning peale seda saamegi mootorite juurde edasi liikuda.

Lühidalt rääkisime, et kõlari ülesanne on heliga meile märku anda ning selleks, et heli saaks kõlarist väljundina välja tulla, peame meie läbi Sound ehk heli ploki sisendi andma ehk midagi roboti sisse panema. Selgitus võib tunduda triviaalne, kuid sisend ja väljund ei tekita noortes algselt mingeid seoseid ning sellepärast peab päris pikalt rääkima sisendist kui millegi sisse panemisest ning väljundist kui millestki, mis välja tuleb.

Edasi rõhutasin, et valikuid on neli, kuid korraga saame teha ikkagi ainult ühe ning vastavalt sellele muutuvad meie väärtused. Ehk see, mis meie otsustame teha, vastavalt sellele ka robot käituma hakkab. Siin võib alati tuua näite mõnest inimestevahelisest olukorrast, kus meie valikust oleneb, kuidas situatsioon edasi kulgeb (näiteks kiusamine või vastupidi just aitamine).

Järgmisena selgitasin iga ploki juures lühidalt, et millise käsu kõlarile annab (helitugevust selgitasin üks kord ning esituse tüübi selgitamise jätsin lõppu, et üks kord sellest rääkida):

  1. Stop. Lõpeta heli ehk jää tasa ehk vaiki.
  2. Mängi faili. Nii nagu on mõnes rakenduses (Spotify), veebilehel (Youtube) või teie telefonis mingid laulud olemas, nii on ka LEGO kaasa pannud helifaile, mida saab Play File abil läbi kõlari esitada.
  3. Mängi tooni. Helid võivad olla kõrgemad või madalamad ning nende väljendumine toimub läbi hertside. Erineva sagedusega helisid saab erineva pikkusega (sekundites) lasta.
  4. Mängi nooti. Üks osa klaveri klahvistikust on Play Note valiku all ning kui on olemas noodid (või osavad muusikud), siis saab luua helipalasid nootide abil.

Esituse tüübi all on võimalik valida, mitu korda ühe ploki heli mängitakse. Variant “0” tähendab, et heli kõlab üks kord ning programm ei liigu edasi ehk ei lisandu ühtegi uut tegevust enne helifaili lõppu. Variant “1” tähendab samuti heli ühekordset mängimist, kuid kui heli hakkab mängima, liigub programm edasi koheselt järgmise ploki juurde ning kaks tegevust toimuvad korraga (heli + misiganes peale seda plokki on). Variant “2” tähendab, et üks heli kordub nii kaua kuni antakse uus käsk heli lõpetamiseks või uue heli alustamiseks ning heli mängimise ajal toimuvad järgnevad tegevused, mis jadasse on teiste plokkidega lisatud.

Enne harjutuse ja ülesannete juurde asumist vaatasime videot sellest, kuidas robot saab olla viipekeele tõlgiks inimeste vahel ning rääkisime, et neile, kes ei kuule, on vaja teistsuguseid signaale info edastamiseks (näiteks valgus).

Edasi vastavalt rühmale andsin umbes 10 minutit vabategevust helidega (slaid leheküljel 12) ning kui oli näha, et esimesed noored hakkavad vabaprogemisest tüdinema, palusin 5 minuti tähelepanu, selgitasin kuidas eelsalvestatud failid on nagu õunad kausi sees, mis on omakorda kausi sees (fail on kaustas, mis on omakorda kaustas), libisesin kiiresti üle erinevate kaustade nimekirjast (kuid huviringi jooksul mitmeid kordi liikusin tagasi nimekirja juurde, kui keegi otsis mingit kindlat heli) ning läksime esimese ülesande juurde.

Esimese ülesande lahendamiseks kulub kiirematel umbes 10 minutit ning kui esimesed lõpetasid, siis tegin paari minutilise pausi lahendamisest, selgitasin teise ülesande ning peale seda said kiiremad liikuda teise ülesande juurde ja need, keda esimene ülesanne veel huvitas, sellega jätkata.

Alati on neid, kes kiiremini lahendavad, seega nende jaoks on ka varu ülesanded ja kolmas ülesanne on just neile, kes tegutsevad kiiresti ning vabategevus neile huvi ei paku. Kuna kahte ülesannet korraga projektoriga seinale kuvada ei saa, siis huvilised said enda telefoniga (või huviringi tahvelarvutiga) foto teha ülesandest ning selle läbi oli neil ülesanne olemas ja said nuputama hakata.

Neile, kes kiiremad, kuid lisaülesandeid ei taha lahendada, pakun alati välja vabategevuse, kus võivad luua enda programme või ehitada.

Nagu ikka, kõik teemad ei paku kõigile huvi ning heli puhul oli neid, kellel hakkas igav (loovust nendes ülesannetes väga ei olnud, pigem suutlikkus kannatlikult noote ja koodi jälgida), seega üritasin nende tuju üleval hoida ja rääkisin järgmise tunni ülesandest, kus igaüks peab välja mõtlema oma lemmiklaulu ja osakama seda Youtube’st otsida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga