Kuuendal nädalal (7.-9. oktoober 2019) võtsime ette tarkvara poolelt täiturite plokid ning liikusime rihmülekande juurest hammasrattaülekande juurde (PDF ja PowerPoint).
Plokkide tutvustamisel küsisin noortelt iga ploki kohta arvamust. Millise täituri jaoks plokk on ning mis täpselt ploki ülesanne on.
Alguses tegime kindlaks, et esimesed plokid on mootori pöörlema panemiseks ehk millegi liigutamiseks. Võimsuse puhul rääkisin sellest, et tegemist on nö kiirusega ning seal ei ole vahet, kui mitu plokki kõrvuti panna, sest isegi kui inimene tahab kiiremini joosta, siis enda kõige kiiremast kiirusest ikka kiiremini ei jookse, isegi kui mitu jooksu järjest teed. See pole küll kõige parem näide, aga aitab veidi selgitada, miks pole mõtet 10 kiiruse plokki järjest panna. Edasi rääkisime pöörlemise suundadest ja sellest, kui kaua mootor töötab ning lõpuks sellest, et viimane plokk annab mootorile käsu seisma jääda. Oluline on rõhutada plokkide järjekorda: kiirus, suund, kestvus.
Järgmisel slaidil tegime kindlaks, et tegemist ekraani plokiga (pilt plokil on ekraan) ning ülejärgmisel plokist, mis kuvab info ekraanil suuremaks (või ka väiksemaks). Viiendal slaidil võrdlesime “G” ja “E” plokki (tekst vs pilt) ning edasi “F” ja “H” plokk, mis on sama plokk, aga erinevate väärtustega.
Paralleelsete jadade plokid vaatasime samuti ühe kaupa läbi, tehes kindlaks, millise täituri jaoks mingi plokk on (valgustus/tuled, heli ning uuesti ekraan). A ja B start plokid saab sama ploki alt ning tahvelarvutis saab sümboleid muuta A ploki peal sõrme hoides, kuni klaviatuur avaneb.
Leheküljele 8 jõudes palusin noortel tahvelarvutid võtta ning luua ühe projekti alla kõik kolm paralleelset jada. Enne selgitasin, te paralleelne tähendabki seda, et ühes projektis on mitu programmi, mis samaaegselt võivad töötada. Kui programmid valmis (5-7 minutit tegutsemist), õppisime, kuidas ja miks tahvelarvuti ekraani välja lülitada (akud hoida) ning kuidas ehitamise ajaks arvutid turvaliselt laua keskele asetada, et kogemata põrandale ei tõmbaks.
Edasi selgitasin, mida ehitame, millele tähelepanu pöörata ning siis võtsid noored karbid ja asusime koos ehitama nii, et juhend oli vaid projektoriga seinal. Eesmärk on noortes tekitada rühmas ühtset tunnetust ning õpetada abistamise tähtsust – me ei saa liikuda edasi juhendiga enne, kui kõigil on lehekülje järgi ehitatud. Selle mudeli ehitamin võtab ligikaudu 40 minutit aega, kuid saab kiiremini (ka aeglasemalt), olenevalt distsipliinist ja koostööst.
Selle mudeli puhul boonusülesandeid tavaliselt vaja ei lähe, sest vintsi ja sõidukiga on piisavalt palju teha ning katsetada ja noortel on endal piisavalt ideid ja mõtteid, mida programmi ja/või mudeli juures muuta.