Mänguline robootika 2.-3. klass. Osa 3

Eesmärk selle nädala materjalidega on lõpule jõuda, kuidas tahvelarvutis WeDo 2.0 tarkvara kasutamine toimub, korrata üle kõige enam kasutatavad asjad (tahvlite korrashoid, sisse/välja lülitamine, projektide avamine/kustutamine jm sarnane) ning lasta noortel võimalikult iseseisvalt tegutseda alates sellest hetkest kui antud kohtumise ülesanne teada on.

Kolmanda nädala (16.-18. september 2019) materjale saab edasi anda vähemalt kahte erinevat moodi. Üks võimalus on, et noorte tegevus liigub pidevalt kaasa sellega, mis slaididel on (eelmine kohtumine toimus nii). Teine võimalus ehk see, mida mina kasutasin, on rääkida kõik korraga ära ning lasta alles pärast noored katsetama ja tegutsema. Mõistan täielikult, et minu meetodiga on neil korraga liiga palju infot hoomata ning kõik ei jää meelde, kuid eesmärk ei olegi pähe tuupimine, vaid aimu andmine, mis loogikaga asjad toimivad ning osade teemade kinnistamine, näiteks kontrolleri ja tahvelarvuti ühendamine.

Kuigi slaididel seda osa ei ole, siis alustuseks tuletasin meelde, kuidas tahvelarvutis WeDo 2.0 rakendus leida. Edasi juba lähtusime materjalides “Projekti ülesehituse selgitus, Speed” (PDF ja PowerPoint), kuidas projektide kogu (nagu raamatukogu) leida ning kordasime mitu korda, millise projekti nad peavad hiljem avama (Speed). Kõik tähtsamad sõnad, mis inglise keeles rakenduses, tõlkisime ka ära, seega tegelesime keeletunni lõimimisega Roboringi. Soovitasin noortel kindlasti kõik videod vaadata ning samal ajal rääkisime helitugevusest ning sellest, kuidas peame pidevalt enda ümber arvestama, kui kõvasti midagi vaatame/kuulame. Inglise keelseid tekste soovitasin ignoreerida (arvestades vanust), kuid piltidele soovitan tähelepanu pöörata. Ehk eesmärk siis õpetada koguma infot, mida nad on võimelised mõistma.

Rääkisin, kuidas ehitusjuhendit kasutada, lasin noortel selgitada, kuidas kontroller/tahvel ühendada ning et programmi tegemine juhendi järgi on alguses sama oluline kui mudeli ehitamine juhendi järgi. See osa on noorte jaoks kõige raskemini arusaadav, et programmi võiks ka alguses teha juhendi järgi ning hiljem hakata enda versioone (nii ehitamise kui progemise) katsetama.

Jõudes leheküljele 20 – tänane projekt (16) – andsin teada, et kõigepealt palun neil järgida projekti juhiseid ja alles hiljem proovida lahendada boonusülesandeid. Selle juures rõhutasin, et boonuseülesanded on soovitus ning kui noortel on endal põnevaid ideid, mida teostada, siis ei pea minu ettepanekuid kasutama.

Kuna tegemist on väga lihtsa mudeliga ja enamus noori suudab selle iseseisvalt vigadeta ehitada ning üpris kiiresti, siis tekib päris paljudel mingi hetk kohtumise jooksul igavuse tunne, mis mõnes mõttes on positiivne, mõnes mõttes negatiivne. Kui lähtuda sellest, et tegelikkuses igavus on just see edasiviiv jõud, mis uusi loovaid ideid hakkab väetama, siis on see hea, kuid juhendaja peab olema valmis olukorda suunama ning erinevate noorte puhul erinevaid ettepanekuid tegema, et mida ja kuidas edasi peaks minema. Negatiivse poole pealt võib juhtuda, et kuigi noor tegevust leiab, siis koju minnes võib meelde jääda see kõige negatiivsem emotsioon ehk igavus.

Ise suunasin noori pidevalt boonusülesandeid lugema ning genereerisin ka hoo pealt ülesandeid juurde ja selgitasin boonusülesandeid lahti, aga materjalide osas pean mõtlema, et kuna kohtumisel jääb mängu ajaks päris palju, siis äkki peaksin boonusülesandeid järk-järgult avaldama. Samas, kuna minu eesmärk on noortes iseseisvust kasvatada, siis kõik ülesanded korraga ette anda, et iga noor saab ise valida, mida nendest teeb, tundub õigem lähenemine. Eks ma veidi nuputan ja mõtlen ning kui peaksin materjale ümber tegema, siis kindlasti annan sellest ka teada. Ja kui keegi teine teeb muudatusi slaididesse, siis huviga tahaksin neid näha.

Neljanda osa materjalid jäävad sel aastal minu puudumiste tõttu kasutamata ning see osa just sellepärast, et tegemist on osaga, mis ei mõjuta üldist materjalide kasutamise voogu. Tagantjärgi mõtlen, et oleksin võinud kiirematele rühmadele anda robotkäe ehitamise lisaülesandeks peale vormeli auto ehitamist, sest siis oleksid nad saanud erinevaid rihmülekande mudeleid proovida. Järgmine kord ju peavad ise rihm- ja kettülekannetega midagi põnevat välja mõtlema.

Igatahes, kuna neljandal nädalal olin mina ülikoolis end noorsootöö teemadel harimas, siis asendusjuhendajana oli Diana, kelle ekspertiisi hoopis ära kasutasime ning kõik grupid (v.a Projektõpe) said lõbusa “Häkkerite lahingu” mänguringi osaliseks. Turvalise interneti teemadega seega sel õppeaastal linnuke kirjas. Kui poleks Dianat mind asendamas, siis leiaksin ise aja, millal robootika asemel turvalise interneti nädal teha kas Diana materjalide baasil või näiteks netilammaste videosid kasutades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga