Programmeerimise algõpe 3.-9. klass. Osa 9

Üheksandal nädalal (11.-12. november 2019) jõudsime kahe suure mootori programmeerimiseni (PowerPoint ja PDF). Oluline märkus on, et jätsin vahele peatükid 7.1 (PowerPoint ja PDF), 7.2 (PowerPoint ja PDF) ja 7.3 (PowerPoint ja PDF), sest nägin, et noored hakkavad harjutustest väsima ning esimesel võimalusel tuleb tempo muutus teha.

Alguses tuletasime meelde veelkord ja veelkord, kuidas juhtmeid portidesse ühendada, mis on valikud ja mis väärtused ning et mootori ülesanne ei ole liikuda, vaid midagi panna liikuma. Selleks, et kõige olulisemad asjad meelde jääksid, tuleb neid nädalast nädalasse üle korrata.

Ehitusjuhendi puhul tuleb kohe anda hoiatus, et see ei ole kõige lihtsamate killast ning nõuab piisavat pusimist, arutlust ning mõtlemist ja katsetamist, mis on omaette oskus, mida harjutada – ikka edasi, ikka edasi, mitte sammukestki tagasi ning alla ei tohi anda.

Kui mudel valmis, soovitan lasta noortel 5-10 minutit proovida programmeerimist sellega ning siis harjutustega edasi. Antud harjutuste puhul on väga keeruline öelda, milliseid, kui palju ja kui mitu tundi, sest rühmad on väga erinevad. Sel aastal tunnen, et oleksin pidanud kiirkorras kõik harjutused läbi tegema – lihtsalt laskma näidisprogrammid teha ning neid muuta lasta vastavalt juhendile, kuid üritasin liiga põhjalikult teha ning nii kraadide ja pöörte harjutused jäidki tegemata.

Samas pean kiitma oma noori ja see, kuidas nad on sel aastal tegutsenud, on kiiduväärt, sest oleme saanud väga kenasti põhilised teemad selgeks ning saan lubada ka osade harjutuste vahele jätmist nii, et nad teadmistest ilma ei jää. Oluline on mainida, et mul on peamiselt 3. klassi juntsud, vaid paar vanemat noort 30 noore peale.

Eks muidugi järgmisel nädalal ole näha, kas noored iseseisvalt linnaläbimisega saavad hakkama või tuleb vahele ja poolikuks jäetud peatükkide juurde tagasi tulla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga