Kuuendaks nädalaks (14.-15. oktoober 2019) jõudsime keskmise mootori juurde (PowerPoint ja PDF) ja mul on väga hea meel, et täpselt enne vaheaega jõudsime robotite liigutamise juurde.
Tegemist on uue teemaga, seega sissejuhatus on päris pikk (slaidid 2-7). Alustuseks selgitasin väga lihtsalt protsessi, kuidas auto liikuma saame (täidame kütusega, mis paneb mootori tööle ja see omakorda rattad liikuma). Ka järgmisi slaide pigem lühidalt ja lihtsalt selgitasin, sest mul 3.-4. klassi noored. “Kui inimene oleks masin” slaidil rääkisime noortega sellest, kui oluline on tervislik söök, vee joomine ja hea uni ning kuidas see mõjutab meie võimekust.
Energia puhul rääkisime sellest, millised elektrijaamad on olemas ning millist teed pidi jõuab energia meie EV3 roboti akuni, töö slaidi jätsin vahele ning servomootori puhul keskendusime pildile, et tekiks arusaam, et mitte LEGO kest mootori ümber pole oluline, vaid see, mis selle alla jääb.
Keskmise mootori puhul selgitasin, et punane rootor liigutab võlli ehk pulka ning sealt omakorda saab hakata edasi ehitama midaiganes meie fantaasia ja oskused võimaldavad. Selleks aga, et mootor teaks, mida teha ehk mida välja näidata, peame meie sisestama mingi info ning tuleb kasutada õiget plokki – Medium motor.
Portide puhul rääkisin tõestisündinud loo, kuidas anduri plokki A, B, C või D porti pannes on võimalik andur läbi kõrvetada, seega soovitasin väga hoolikalt jälgida, et kaabel oleks kas numbriga või tähega pordis ning mootori puhul see täht, milles kaabel on, oleks ka programmis.
Selleks, et meelde jääks, et mootorid käivad tähtedega portides, on mul väike mõistujutt.
Rakett lendab taevasse. Raketil on mootorid. Taevas ootavad meid mis? Tähed 😀
Järgmised 10-15 minutit läksid Mindstorms programmi avamisele, vahendite otsimisele ja lihtsa mudeli ehitamisele, mille baasil harjutusi ja ülesandeid lahendama hakkasime. Kiiremad jõudsid juba ka katsetada mootori tööle panemist.
Järgnev osa, mida ka järgnevates kohtumistes kasutan, on noortele ja ka juhendajale kõige keerulisem, sest vajab ümberlülitamist ühelt tegevuselt teisele ning ka iseseisvat tegutsemist. Samas ei ole võimalik kogu juttu ka korraga selgitada, sest infot on liiga palju ning sel juhul ei jää midagi meelde.
Oluline on endale ja ka noortele selgeks teha, et mootorite programmeerimine on üks olulisemaid asju, mille selgeks saamine on hädavajalik, sest olen ise näinud, kuidas seda osa ei võeta piisavalt tõsiselt ning siis edaspidi on väga keeruline kas võistlustel osaleda või ka lihtsalt enda rõõmuks tegutseda, sest puuduvad algteadmised.
Põhimõte, mida ise kasutasin, on väga lihtne. Slaid(id), mis enne näidet ja näite slaid ise, selgitasin noortele nii, et nad ei tegelenud mitte millegi muuga peale kuulamise. Kui olin kõik vajaliku selgitanud, palusin neil küsimusi küsida ning kui kõik olid kindlad, et saavad aru, asusid nad iseseisvalt tegutsema. Loomulikult tekkisid küsimused ja julgustasin neid koostööd tegema teiste paaridega, kes kõrval istuvad. Aitasin neid ka ise pidevalt lisaküsimustega ja näitasin enda mudeli peal, kuidas iga katse välja peaks tulema, tegin viis korda iga seadistusega katseid, küsisin ja arutasime, et mis muutus, kuidas muutus ja miks muutus.
Antud harjutused on tehtud nii, et selle peatüki lõpuks võiks olla noortel selge 3 asja:
- Sekunditega programmeerimine on ebatäpne, aga teatud situatsioonides vajalik (kui on oht, et roboti/kopa liigutamine võib muutuda “tropiks” ülejäänud programmile).
- Mida suurem on kiirus/võimsus, seda ebatäpsem on mootor (näiteks roboti pööramisel on 10-20% hea).
- 10 sekundit, 10 kraadi ja 10 pööret on üksteisest absoluutselt erinevad.