Üheteistkümnes nädal (18.-20. november 2019) kordasime üle hammasrataste teema ning noored said tegeleda vabaehitamisega taaskord, proovides sel korral iseseisvalt hammaslatt- ja tiguülekannet ehitada (PDF ja PowerPoint).
Alustasime sellest, et palusin noortel rääkida, mida nad hammasratastest teavad ja mäletavad ning rääkisime olulisemad teemad üle (hammasrattad on erineva suurusega, erineva hammaste arvuga ülekande puhul saame muuta masina kiiremaks või tugevamaks, tiguhammasratta abil saame teha väga aeglase, aga selle eest tugeva ülekande).
Pöörleva ja kulgeva liikumise arusaamiseks tõusime püsti ja pöörlesime ning kulgliikumise jaoks hakkasime edasi-tagasi liikuma.
Hammasülekande slaidil rääkisime veelkord üle kiiruse ja jõu muutumise piltidel olevate näidete abil ning vaatasime edasi erinevaid võimalikke esemeid, kus hammasrattaid kasutatakse. Noored mõtlesid ka ise, mis masinaid nad teavad hammasratastega.
Mudelite ehitamisega tekkis raskusi, aga soovitasin alustada tiguülekandest ehk võtta läbipaistev korpus, tiguhammasratas ning 24 hambaga hammasratas ning kui noored selle külge hakkasid ehitama, siis läks juba sujuvamalt ning päris paljud suutsid teha mõlemad ülekanded ühe mudeli külge.
Anduri lisamine tuli välja vähemal hulgal noortel. Õigemini anduri lisamine peale meeldetuletust ei olnud probleem, aga selle optimaalne ja kasulik programmeerimine tekitas raskusi. Kuna sellised vabaehitamise tunnid on parajalt keerulised, aga samas vajalikud, siis keskendumegi peamiselt ehitamise osale ning programmeerimise osa kordamise võtame ette kevade poole, sest kõike korraga lihtsalt ei jõua.
Näitused olid toredad, aga näituste üles seadmine on keeruline ning väga aegnõudev protsess. Kellel on vaja parandada, kellel laguneb mudel, kellel programm ei tööta, kes avastab, et patareid on tühjad. Suur osa ajast läheb sehkendamisele ning mudelite enda tutvustus toimub väga lühidalt.
Praegu kirjutades meenus, et eelmisel aastal tegime näituseid veidi teisiti. Kui sel aastal olen olnud mina näituste kuraator ja organiseerija, siis eelmisel aastal katsetasime seda, et iga kord oli noortest keegi, kes näitust korraldas. Peaksin seda süsteemi taaskord proovima, sest kui mälu ei peta, siis see oli noorte jaoks väga huvitav ettevõtmine ning ka kasulik.
Varsti väike video ka siia 🙂