Kümnes nädal (18.-19. november 2019) viis meid põnevasse linnaläbimise maailma. Kõige pealt tegime veerandtunnise meeldetuletuse, kuidas mootorid töötavad (PDF ja PowerPoint). Edasi vaatasime kõik koos üle linnaläbimise reeglid ja mati (PDF ja PowerPoint).

Peatüki 7.1 puhul üritasin võimalikult palju küsimusi küsida ning lasta noortel selgitada, samas kordasin kõik olulise oma sõnadega üle, sest mootorite osa on kõige keerulisem ning samas ka üks olulisemaid aspekte algõppe juures.

Mootori pöörlemise suuna juures on oluline rõhutada, et mitte mootor ise ei pöörle, vaid mootori ülesanne on panna midagi muud liikuma. Mootor ise peab olema väga korralikult kinnitatud, sest loksuv ja logisev mootor teeb roboti liikumise ebatäpsemaks. Pöörlemise juures rõhutasin, et miinus märki kasutame võimsuse ehk spidomeetri pildiga väärtuse juures, mitte näiteks kestvuse.

Võimsuse ehk kiiruse juures rääkisime sellest, et tegemist protsendiga sellest, kui palju aku võimsusest saab ära kasutada. Ehk üle 100 pole mõtet panna, sest see tähendabki, et kõik võimalik on kasutatud. Küsisin ka, kuidas on võimalik kiiremaks masinat teha ning vastuseks on, et ülekanded (näiteks hammas, rihm) abil saab muuta masina kiirust/jõudu. Suur tähelepanu läks sellele, et kuigi 100% on maksimum, siis tihtipeale ei ole mõistlik seda kasutada ning tuletasime meelde, et roboti pööramise juures on kiirused 10-20 parajad ja täpsemad.

Kestvuse juures kordasime üle, et 360 kraadi võrdub 1 täisring ning täisring tähendab mootori pöörlemise, MITTE ROBOTI, täisringi. Oluline rõhutada elementaarset – kui tahad, et robot kauem ehk kaugemale liiguks, siis muudad väärtust suuremaks. Pööre/kraad/muutus tabeli puhul lasin noortel iga rea kohta vastata, et kui pöörlemine algab sinise noole juurest, siis kus ta lõpetab. Kui tundub, et on vaja, saab lisaks peast juurde mõelda, näiteks kui alustada kollase noole juurest ja liigutada 90 kraadi, siis millise noole juures pöörlemine lõppeb.

Linnaläbimise juurde jõudes andsin noortele kaks võimalust: loevad ise reegleid või kuulavad kõige pealt, kuidas mina neid selgitan. Kuna sooviti enamuses kuulata, siis rääkisin reeglid lihtsalt edasi, näitasin mati pilti ja nimetasin olulisemad kohad (start, ülekäigurada, ringtee, väljasõit 1, väljasõit 2, punane sirge joon, anna teed märk ja parklad).

Väga oluline on viimast slaidi mitte ignoreerida, vaid rõhutada, et:

1. Kui ei ole kindel, loe reegleid (näiteks kui kellelegi on küsimus, siis ütlen ette, millist reegli punkti lugeda ning siis arutame koos küsimuse üle).
2. Sõit algab parklast ning vastavalt reeglitele peavad kõik rattad olema stardiruudus (ülevalt alla vaadates peavad mustad jooned näha olema täielikult).
3. Ära tee pikka programmi kohe ja ära ürita kõike korraga teha. Alusta ühest plokist. Programmeeri – katsetada – vajadusel muuda – katseta – korda kuni esimene sirge on edukalt programmeeritud – lisa teine plokk pööramise jaoks – katseta – vajadusel muuda – jne 🙂

Umbes 20 minutit enne huviringi lõppu kogunesime kõik koos mati ümber ning iga seltskond näitas, kui kaugele nende robot jõuab. Eesmärk ei olnud mitte võistlus, vaid õppida igaühe kogemusest, sest analüüsisime seda, kuidas robotid starti pandi (kas kindel koht ja kuidas see koht alati sama saab olla), kuidas robot töötas (mis kiirusega, kui täpne, mis häält mootorid tegid – meil osad mootorid hakkavad katki minema), kuidas tiimitöö sujus jne.

Linnaläbimisega jätkaksin järgmine kohtumine ka, sest see tekitas elevust ning analüüsist võetud infot saaksid noored ka proovida.